Instructions?
Eestikeelne tekst asub allpool.
Starting out with this less than well known sub genre of photography is relatively easy but requires the practitioner to have tons of patience when preparing the cameras and waiting for the results. The camera may be container that you can make light and weather proof. It is so common in photography that you must find compromises, the same applies here. The larger the container, the higher the quality of the negative, however larger containers are more visible to curious passers by and overly concerned citizens.
Beverage cans are the most available, but cans or tins with a screw- or push-on top are much easier and safer to prepare. The latter are usually made of thicker materials which make them more durable and the top provides better weather sealing.
Firstly it is advisable to coat the inside of the tin with matte black paint to avoid internal reflections. The outside should be coated in accordance with the surroundings to make it less obvious for people and also animals. Birds ruined one of my friend's cameras by adding some holes of their own.
The most important step is making the hole. It is possible to buy sheets with precision pinholes on eBay, but attaching them will require more work. The downside of making a hole with a hammer and needle, is that you can never guarantee the required diameter. The diameter of the hole is defined by the camera's focal distance which in the case of a cylindrical can is its diameter. Here is a page where you can enter the focal length and get the size of the optimal pinhole. For the hole you need a stiff and sharp needle. You can improve the strength of the needle by driving it though a wine bottle cork. One note here: for a camera with vertical placement, you can make the hole towards the upper edge of the can. This enables you to capture the upper arcs of the sun without having to tilt the camera. The hole must be big enough for the tip of the needle to fit through but not the whole needle.
Here the main principle of a pinhole camera applies: the larger the hole, the less sharpness your image will have. It the plan is to leave the camera up for a longer period of time, then you don't even have to worry about the hole being too small as enough light will pass through it to expose the paper.
As the needle bends the aluminium of the can inwards, you need to push it out a bit and sand off the rough edges which could intern cause internal reflections or just blur the image.
When the pinhole is done you must make sure that the can's top is water tight.
Here cans with a screw-on top have an advantage as water can find its way through even the smallest of cracks.
Next you need to put photographic paper into the camera. As we are not chemically processing the paper you just need a dimly lit room to do this. Just to be on the safe side, I use a red safelight to which black-and-white paper is not sensitive. If you have several cameras of the same size, then would be wise to make a template.
BW RC photographic paper (fibre based papers are more prone to damage in damp/wet climates) must be fixed to the inside of the can so that there is at least 1-2 cm free space on each side of the pinhole. I use Bostik's tack to fix the corners of the paper. When the paper has been fixed then you need to cover the pinhole and light seal the camera before exposing it to daylight.
You might also want to use gloves when handling the paper, as fingerprints will not improve your image.
Now all that is left, is to find a nice spot for your camera and fix it so that it does not move during the long exposure. If you made the cover for the can yourself, then that should face downwards to minimize the risk of water damage. While the period for the longest exposure is basically unlimited, then you can take down the first experiments after a week or two. It is advisable to put up several cameras, as some might fail to give a proper image for various reasons.
The last phase is the post processing. You need to invert the image from a negative to a positive and bear in mind that the image is also horizontally mirrored. The most important tools in post processing for me are the Contrast and Clarity sliders. Of course you may use all sorts of tools available, but don't overdo it.
One must not forget that with proper high resolution scanning the negative receives additional exposure and you have one chance to get the best result. When you are using a high-end scanner then you must find such a resolution where the scanner does not pause for data transfer as this will leave streaks across your solargraph.
Don't forget to share your results!
********************************************************************************
Selle vähelevinud fotograafia alaliigiga tegelemine on lihtne, kuid nõuab praktiseerijalt kannatust kaamerate valmistamisel ja ka tulemuste ootamisel. Kaameraks võib kasutada erinevaid topse, purke või karpe eeldusel, et need on valgus- ja ilmastikukindlad. Näiteks pooleldi läbipaistvate purkide puhul võib probleemiks tekkida selle valguskindlus ja nendega tuleb palju rohkem vaeva näha. Nagu seda fotograafias tihti ette tuleb, on ka siin valiku tegemine seotud omamoodi kompromissiga. Mida suurem on purk, seda kvaliteetsem on sealt hiljem saadav negatiiv, kuid seda paremini torkab kaamera silma möödakäijatele, kes võivad uudishimust töö ja vaeva rikkuda.
Joogipurgid on kõige lihtsamini kättesaadavad, kuid keeratava kaanega purkide ettevalmistamisele kulub vähem aega, kaas on kinnikeeratav ja purgid peavad palju kauem vastu.
Kõigepealt tuleb purk nii seest kui ka väljast mati musta värviga üle värvida. Seest värvimine välistab valguse tahtmatu peegeldumise. Väljast värvimine muudab purgi halvemini märgatavaks nii inimestele kui ka uudishimulikele sulelistele, kes võivad nii igaks juhuks purki mõne augu taguda.
Kõige tähtsam osa on purgi seina sisse augu tegemine. Internetiavarustes soovitatakse teha auk diameetriga 0,2–0,25 mm, kuid kodustes tingimustes ei ole enamikel selline täpsusaste võimalik. Augu suuruse määrab pinhole kaamera puhul fookuskaugus, mis silindrikujulise purgi puhul on selle diameeter. Siin on üks leht, millel tuleb sisestada fookuskaugus ja vastu antakse nõelaagu optimaalne suurus. Põlve otsas tehes on kõige kasulikumaks abivahendiks peenemat sorti kuid samas jäik õmblusnõel. Märkuseks võiks siinkohal lisada, et vertikaalselt paigaldatud kaamera keskmest kõrgemal asuv auk võimaldab kaadrisse saada ka kõrgemalt käivat päikest päikest tekitades nii vähem perspektiivimoonutusi. Tehtud auk peaks olema nii suur, et nõela otsa oleks näpuga vastaspoolelt õrnalt tunda.
Siinkohal kehtib tavapärane nõelaaugukaamera põhimõte, mille kohaselt on augu suurus ja teravus pöördvõrdelises seoses: mida väiksem auk, seda teravam pilt. Ja kui on plaan kaamera pikemaks ajaks üles panna, siis ei ole ka probleeme paberile jõudva valguse hulgaga. Ainsaks takistuseks võib siinkohal tulla liialt paksust plekist purgisein, mida tuleks sellisel juhul augu ümbert õhemaks lihvida. Paksema seina puhul muutub paberile jõudva kujutisringi suurus lihtsalt väiksemaks.
Kuna nõela läbimisel paindub purgi plekk augu ümbert sissepoole, siis tuleks tekkinud kühm liivapaberiga likvideerida, sest see jällegi kitsendab vaatenurka ja tekitab peegeldusi.
Kui purk on värvitud ja augustatud, tuleb sellele ehitada veekindel kate, millega saaks kaamera hiljem sulgeda.
Ka siinkohal on eelis keeratava kaanega purkidel, sest vesi võib leida tee ka kõige paremini kinni teibitud purki. Järgmise etapis tuleb kaamerasse paigaldada fotopaber. Kuna me fotopaberit hiljem ei ilmuta ega kinnista, siis piisab täiesti hämarast ruumist ja õues võiks ka pime olla. Mina kasutan kindluse mõttes valgustamiseks punast lampi, kuid kiirelt tegutsedes ei juhtu ka hämaras paberiga eriti midagi. Asja lihtsustamiseks võiks eelnevalt valmis teha kaamera jaoks fotopaberi šablooni.
Mustvalge RC-fotopaber (fiiberpaber võib pikemal kasutamisel niisketes oludes laguneda) peab jääma vastu purgi sisekülge nii, et nõelaaugu mõlemale poole jääb umbes sentimeeter-kaks vaba ruumi. Nurkadest võiks paberi kinnitada näiteks Bostix „ärinätsuga“. Kui fotopaber on ilusasti kinnitatud, tuleb enne valguse kätte minemist kaamera valguskindlalt sulgeda ja kindlasti tuleb teibist teha kaamera nõelaaugule "katik".
Fotopaberi käsitlemisel võiks kätte panna ka kindad, sest näpujäljed tekivad fotopaberile väga kergelt, isegi siis, kui käed just pestud on.
Nüüd pole jäänud muud, kui leida kaamera jaoks hea asukoht ja see nii kinnitada, et kaamera pika pildistamise ajal liikuma ei pääseks. Kui kaamera on paigaldatud vertikaalselt, siis võiks ise kaanetatud osa allapoole jääda, sest vesi on juba oma loomu poolest väga uudishimulik ja see rikub ka fotopaberi emulsiooni.
Kui pikim aeg säritamiseks on põhimõtteliselt piiramatu, siis võib esimeste katsetuste jaoks kaamerad ka mõne päeva või nädala pärast maha võtta. Üles tuleks kindlasti panna mitmeid kaameraid, kuna erinevatel põhjustel ei pruugi kõik pildid õnnestuda.
Erinevate efektide saavutamiseks võib seda kaamerat mistahes pidi ja mistahes suunas paigutada. Ainuke asi mida jälgida tuleks on see, et päikese rada ikka kaadrisse jääks. Näiteks annab purgi keskele tehtud auk tulemuseks kesksuvise päikese trajektoori väljumise kaadri ülemisest servast kui kaamerat pole ülespoole suunatud.
Viimaseks toiminguks on pildi skaneerimine ja töötlemine. Negatiivist tuleb pilt arvutis positiiviks muuta ja see ümber vertikaaltelje õigeks keerata. Töötluses on kõige olulisemad tööriistad kontrast, heledad-tumedad alad, saturatsioon. Loomulikult võib kasutada ka kõikvõimalikke muid tööriistu, kuid liigne töötlemine ei ole ka soovituslik.
Ära ei tohi unustada, et skaneerimisel originaalnegatiiv tuhmub ja nii oleks hea teha kohe kvaliteetne skan ja see muutmata kujul ka ajaloo tarbeks alles jätta. Kvaliteetskanneri kasutamisel tuleb leida selline punktitihedus, mille juures skanner vahepeal mõtlema ei jääks, sest nii võivad tekkida triibud nii digitaalsele kujutisele kui ka negatiivile ja pildi jäädavalt hävitada.
Ja ära unusta jagada oma solareid ka sõpradega.